Vastseliina lasteaiast

Vastseliina lasteaed asub Vastseliina alevis. Vastseliina lasteaias on oma jõgi, metsatukk, kiigeplats ja kaunis kuppelmaastik. Jalutuskäikudel ning matkadel saavad lapsed tundma õppida meie looduse suurepärast loomingut.

Avatud tööpäeviti

07:00 - 18:00

Direktori vastuvõtuaeg:

esmaspäeval 08:30 – 11:30

Toit 1,80€ päevas

Õppemaks 15€ kuus

Väärtused

Lasteaias on aja jooksul välja kujunenud oma traditsioonid, mis on muutnud lasteaia omapäraseks ja meie elu huvitavaks:

  • Rahvatraditsioonide tutvustamine ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine
  • Sügise sünnipäeva tähistamine
  • Lasteaia sünnipäeva tähistamine
  • Isadepäev koos isade ja vanaisadega
  • Advendiaja tähistamine jõulutoas
  • Sõbrapäev
  • Vastlapäev Raubamäel või lasteaia õuel
  • Kevade alguse tähistamine
  • Volbripidu “Väikesed nõiad”
  • Emadepäeva tähistamine
  • Ühised spordipäevad kevadel ja sügisel
  • Matkad loodusesse kevadel ja sügisel
  • Ühised ekskursioonid kevadel
  • Teatri- ja kinokülastused Vastseliina Rahvamajas
  • Personali ühised väljasõidud kord aastas
Lasteaia väärtused

Ajalugu

Vastseliina Lasteaed alustas tööd 15. oktoobril 1955. aastal Eesti Vabariigi aegses Vallamajas, üherühmalisena. Läbi aastate on lasteaed olnud kahe-, kolme- ja neljarühmaline. 1992. aastast alates on lasteaed Vastseliina valla asutus. Alates 1998. aastast asub lasteaed Vastseliina Gümnaasiumi internaadimajas, mis on ümber ehitatud lasteaiaks. Oleme koolieelne asutus lastele vanuses 1,6 – 7 aastat. Lasteaias on neli rühma: üks sõimerühm ja kolm aiarühma.

Vastseliina Lasteaias väärtustatakse paikkonna omanäolist loodust ja kultuuritraditsioone. Lapsi õpetatakse hoidma ja austama loodust enda ümber ning väärtustama kultuuripärandit. Meil on oma jõgi, metsatukk, kiigeplats ja kaunis kuppelmaastik. Jalutuskäikudel ning matkadel saavad lapsed tundma õppida meie looduse suurepärast loomingut. Lasteaial on hea koostöö Vastseliina rahvamaja, raamatukogu, muuseumi, kooli ja muusikakooliga.

Legend "Nukker linnusevaim"

Ühel ilusal hommikul jalutas Vastseliina Linnuses ringi nukker linnusevaim. Juba mitmeid päevi polnud linnuses näha olnud ühtegi turisti. Mõtteid mõlgutades ja linnusetornist alla vaadates kuulis ta järsku lastehääli. „Lõpuks ometi“ ohkas vaim kergendatult ja libises hääletult linnusetornist alla uudistama lastegruppi. Lõbusa lastekarjaga kaasa liikudes kuulis linnusevaim korraga tuttavat kohanime- Vastseliina Turu tänav. Äratundmisrõõm vedas linnusevaimu naeratuse kõrvuni. Hääletult sättis ta ennast koos lastega bussi ning ootusärevil alustas ta reisi tuttavate kohtade poole. Kohale saabudes oli linnusevaimu imestus suur, sest kamp väsinuid kuid õnnelikke jõmpsikaid ei jõudnudki Vastseliina kaupmeeste turule vaid suurde uhkesse vastremonditud lasteaeda, mis oli ehitatud just vana laadaplatsi peale. Mitmeid päevi liikus uudishimulik linnusevaim majas ringi, uudistades laste ja lasteaias töötavate suurte inimeste tegemisi ja toimetamisi. See mida ta nägi, rõõmustas teda väga. Vana maja helises laste naerust ja kilgetest, päevad olid täis rõõmu ja lusti ning ka tõsist tööd. See rõõmus askeldamine meenutas talle seda aega, kui Vastseliina linnuses veel elu kees. Kuid linnusevaim teadis, et ta peab tagasi koju minema. Ühel õhtul, peale laste ja töötajate kojuminekut, jättis linnusevaim majaga hüvasti. Hääletul libises ta mööda maja ringi ja peatus mõtlikult iga ruumi juures, meenutades päevade jooksul nähtut. Ruumi juures, kus linnusevaim nägi maja kõige tillemaid, meenutas ta sooja südamega neid pisikesi lapsi kes nagu tibud rõõmsalt ümber südamlike õpetajaid sebisid. Ja käega üle ukse libistades ilmus uksele nagu võluväel TIBUTARE. Uuest mõttest haaratuna liikus linnusevaim juba järgmise rühma ukse juurde. Meenutades selles rühmas olnud sõbralikke ja mänguhimulisi põngerjaid, kes nagu kaisukarud armastasid vahel oma õpetajate süles istuda, ilmus uksele JÕMMIKUTE KODA. Rühma uksele, kus linnusevaim nägi askeldamas uudishimulikke ja tragisid poisse ja tüdrukuid, ilmus käeviibutuse järel NAKSIKUTE KAMBER. Kõige suuremate laste ja nende tublide õpetajate tegemisi ja toimetamisi meenutades tuli linnusevaimule meelde, et need lapsed lähevad ju varsti kooli. Ja nagu võluväel ilmus nendegi uksele PÄÄSUPESA. Ruum, kus laua taga töötas naljaka ametinimetusega Direktor, sai uksele hoopis uhkema nime- MAJAEMAND. Toale, mille omanik kogu aeg ringi askeldas, ilmus nimi MAJAPROUA ja ruumi uksele, kus lapsed koos õpetajaga imelikke nägusid ja hääli tegid, ilmus KEELEPESA. Järjest ilmusid igale uksele uued nimed- MEISTRIKODA, TOIDUTARE , VARAKAMBER, RÕÕMUTARE.

Lõpuks jäi hea linnusevaim rahule. Olles päevade jooksul näinud palju rõõmustavat, oli ka tema andnud oma panuse sellele ilusale majale ja tema tublidele asukatele. Nüüd võis ta lahkuda. Vaadates viimast korda maja poole haihtus linnusevaim öösse.